Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EASi värbamisabi läheb kalliks maksma

    IT-ettevõtja Jaan Pillesaar nimetab EASi Work in Estonia kampaaniat raha raiskamiseks.Foto: Meeli Küttim

    EAS ei oska välja tuua konkreetseid numbreid, kui palju töötajaid 400 000eurose kampaaniaraha eest Eestisse meelitada suudetakse. IT-ettevõtja Jaan Pillesaare sõnul on tegemist raha raiskamisega.

    Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane: "Riik peaks toetama noorte IT-õpet"

    Üheks IT-sektoris valitseva tööjõupuuduse lahenduseks on tööjõu siia meelitamine. Kuid sama oluline on ka investeerimine siinsete noorte IT-oskuste parandamisse ning tööturul olevate inimeste ümberõppesse. Näiteks möödunud nädalal toimus ka Eestis üleilmne algatus Kooditund, mille eesmärk on populariseerida noorte seas koodikirjutamist.

    Headest spetsialistidest on IT-vallas tegelikkuses puudus nii Soomes kui ka Eestis. Eesti palgatase on madalam kui põhjanaabrite juures, kuid ka üldised elamiskulud on madalamad.

    Keeruline on hinnata, kui palju tuleb läbi meie programmi siia inimesi tööle, sest konkreetse värbamisega tegelevad ettevõtted ise. Aga meie tegevuse seitsme kuu jooksul on programmis avaldatud töökuulutustele klikatud ca 40 000 korda ning programmi esimeses faasis on saadetud Eesti ettevõtetele Soomest ja Ukrainast üle 400 sooviavalduse tööle asumiseks,“ lausus Work in Estonia projektijuht Karin Patune.
    Ta täpsustas, et ca 400 000 eurot maksma läinud projekti tulemusel saadeti Ukrainast Eesti ettevõtetele 100 avaldust ja Soomest 400 ja et tegemist oli peamiselt IT-sektori töökohtadega. „Projekti tasuvust saab hinnata selle järgi, kui palju IT-töötajaid on Eestisse vaja, et see ennast ära tasuks. IT-töötajate palga mediaantase on praegu kuskil 2000 eurot, seega oleks kuskil 20 töötajat vaja selleks, et see ennast maksude näol riigile alla kahe aastaga ära tasuks,“ täpsustas Patune.
    Patuse sõnul on programmi eesmärgiks Eesti tuntuse tõstmine, sihtriikides Eestit tutvustavate kampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine. "Paljud ettevõtted pole kunagi välisvärbamisega tegelenudki ja vajavad selle jaoks materjale ja infot,“ põhjendas Patune programmi vajalikkust.
    Patuse sõnul oli nende peaeesmärk Soomes tähelepanu äratada ja see läks neil korda, sest Soome meedia kajastas teemat suure innukuse ja hämmeldusega. „Soomlane ei tea, et palgalõhe Eesti ja Soome vahel pole nii suur ja võib juhtuda, et Eestis jääb IT-eksperdile rohkem raha kätte kui Soomes,“ seletas Patune.
    Pillesaar: riik ei peaks mängima personalifirmat
    ASi Helmes omaniku Jaan Pillesaare sõnul ei tohiks riik tegeleda sama asjaga, millega eraettevõtlus juba nii ehk naa tegeleb. 400 000 eurot kampaaniaks planeeritud raha on tema hinnangul sulaselge raiskamine. „Riik ei peaks mängima personalifirmat eraettevõtjate poolt makstud maksude eest, see on tobe. Kui numbreid vaadata, siis 400 000 eurot on maetud sellesse, et saada 400 sooviavaldust? Erasektoris ei kuluta keegi 400 000 eurot, et saada 400 kandidaati mingite kohtade peale,“ rääkis Pillesaar. Ta lisas, et jämeda arvutuse tulemusel tuleb ühe töökoha hinnaks nii 1000 eurot.
    „Kui riik tahab töökohtade loomist soodustada, siis tuleks soodustada töökohtade loomise makse. Meil on ka Valgevenes 50 inimest tööl, pooled neist oleksid hea meelega nõus siia kolima ja ma hea meelega tooks nad siia, aga meil pole mõtet, sest me hakkaksime maksma Eesti kõrgeid tööjõumakse,“ rääkis Pillessaar.
    Ta lisas, et ärikeskkonna parandamiseks peab ärisisend olema mõistlikult maksustatud. „Rahandusministeerium ütleb seepeale, et Euroopas on Eesti tööjõumaksude poolest keskel, kuid paraku Euroopaga ei tasu end võrrelda, edukad asuvad siiski Euroopast väljaspool,“ rääkis Pillesaar.
    Tieto meelitas Eestisse 40 soomlast
    Tieto Eesti personalijuhi Laura Eelmaa sõnul töötab neil 225 inimest, neist Soomest on tulnud 40 töötajat. „Soomes on praegu IT-sektoris suur tööpuudus, meil on Eestis jällegi neile tööd pakkuda. ITs on nii, et kui sa oled aasta aega ilma tööta, siis su kompetents väheneb ja IT-maailmas enam nii lihtsalt tööd ei leia,“ seletas Eelmaa. Tema sõnul soovivad soomlased paljuski oma kompetentsi säilitada ja saada rahvusvahelist kogemust, mis on ka osaliselt põhjuseks, miks Eestisse tööle tullakse.
    Eelmaa sõnul ei võta nad Tietosse kunagi kedagi tööle igaveseks, nii nagu soomlase puhul, ei saa ka eestlase puhul olla kunagi kindel, kaua ta ettevõttes töötab - kas 1-2 või 3 aastat, ja see on täiesti normaalne. „Enamik meile Soomest tulnud inimesi on üksikud või üksi elavad inimesed, pered või lähedased jäävad enamasti Soome,“ rääkis Eelmaa. Koos perega Eestisse kolimine on Eelmaa sõnul põhjanaabritele riskantsem, sest kui palgatu elukaaslasel ei leidu Eestis tegevust, võib kogu pere otsustada tagasi kolida. Kuid üldiselt on Eesti soomlase jaoks Eelmaa sõnul riskivaba koht – asub lähedal ja palgaraha jääb rohkem kätte.
    Soome IT-spetsialist elab kehvemini kui Eesti oma
    Eelmaa sõnul on IT-spetsialisti palk Soomes kõrgem kui Eestis samal kohal, kuid Eestis on kulud väiksemad. Mis puudutab näiteks Norrat, siis sealt on Eestisse raske kedagi tööle meelitada. „Norraga on raskem," rääkis Eelmaa, vihjates Eesti Norrast madalamale palgatasemele.
    Värbamisettevõtte Ctrl äriarendaja Madis Haasma rääkis, et Eestis on suur IT-spetsialistide puudus. „On tekkinud suur üleostmine, mis toob endaga kaasa palgaralli,“ märkis Haasma.
    Nortal ASi tegevjuhi Priit Alamäe sõnul on Soome tööjõuturul olukord praegu Eesti omast vägagi erinev – seoses suurte koondamistega on palgasurve pigem allapoole ning häid spetsialiste on oluliselt kergem leida kui Eestis. „Probleemiks on pigem Soomes viimase 10 aastaga toimunud palgataseme oluliselt kiirem tõus võrrelduna majanduskasvuga. Selle tulemusena on erinevatel hinnangutel Soome konkurentsivõime tervikuna isegi Rootsist juba ca 20% madalam, rääkimata näiteks Saksamaast,“ iseloomustas Alamäe olukorda Soomes.
    „Kui võrrelda samaväärse kvalifikatsiooniga tarkvaraspetsialistide ning eriti tippspetsialistide elatustaset (netopalk miinus elamiskulud), siis on see Eestis parem kui Soomes. Aga see ei ole ainuke määrav faktor,“ märkis Alamäe. Ta lisas, et töö- ja elukoha vahetusel on oluliseks teguriks kogu keskkond, töö sisu, pere ja sõbrad.
    Ka Pillesaare hinnangul elab Eesti IT-töötaja Soome sama ametikoha töötajaga võrreldes paremini. „Kuid võin võrdluseks öelda, et Valgevenes teenib IT-spetsialist netosummas juba rohkem kui spetsialist Tallinnas ja see tuleneb sellest, et tööjõumaksed on nii palju madalamad,“ rääkis Pillesaar.
    TAUST:
    Work in Estonia on 2015. aasta kevadel EASi käima lükatud programm, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel värvata kõrgelt kvalifitseeritud välisspetsialiste kiiresti kasvavatesse majandussektoritesse. Teavitustööd ja värbamist alustati Soomes ja pilootprojektina Ukrainas.
    Work in Estonia lehel on tänaseks 40 ettevõtet oma töökuulutusi jaganud, tööpakkumisi välisspetsialistidele on praegu 100-150.
     
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.